Thursday, May 22, 2014

Last weeks in Morgantown + Coopers Rock

Eelmist postitust kirjutades ei arvanud ma, et järgmine kord annan siin endast märku alles Eestis olles. Viimased nädalad möödusid nii kiirelt ning blogi peale aja kulutamine tundus mõttetu. Nii palju oli muid asjaajamisi.
Minu üks tark sõbranna ütles mulle jaanuaris enne ärasõitu, et ma ei tohiks Ameerikasse minna, sest mulle hakkab seal kindlasti nii meeldima, et ei taha pärast tagasi tulla. Ütlesin talle, et see on jama jutt ning minu kodu on alati Eestis. Sel hetkel ei aimanud, kui õigus tal tegelikult on. Mitte, et ma koju ei tahtnud tulla, aga lahkumine oli oodatust kordades raskem. Eestist läksin ma jaanuaris ära teadmisega, et tulen juba 4,5 kuu pärast tagasi, aga nüüd Morgantownist lahkudes polnud mul õrna aimugi, millal või kas ma üldse kunagi sinna tagasi lähen. Lisaks ei ole tagasi minnes enam miski endine, sest paljud minu parimad sõbrad läksid samuti oma kodumaale tagasi. Kes läks Jaapanisse, kes Türki, Inglismaale, Mehhikosse või kusagile mujale. Ma arvan, et ma ei ole kunagi nii nutustest hüvastijättudest osa saanud.

Lubasin eelmine kord kirjutada ühest ägedast aprillikuu nädalavahetusest, aga lõpuks kogunes neid ägedaid nädalavahetusi ja nädalaid nii palju, et ilmselgelt kõigest rääkida ei jõuaks. Käisime matkamas, pildistamas, peol, sporti tegemas ja tegime igasugu muid toredaid asju.
Kuigi oleksin hea meelega viimased kaks nädalat veetnud ainult lõbusate tegevustega tegeledes, pidin sinna vahele mahutama ka päris suures koguses koolitöid. Kirjutasin nii uurimustöid kui esseesid, tegin ettekandeid ning eksameid. Ka enda suureks üllatuseks lõpetasin oma välissemestri kõigi A-dega ning täiusliku keskmise hindega.
Aga jagan teiega täna pilte meie aprillikuisest matkast Coopers Rocki ning mõningaid pilte Morgantownist.
Järgmine kord räägin oma viimasest nädalast USA-s, mille veetsin New Yorkis ning lisaks loodan ma kirjutada veel ühe postituse, mis võtaks kogu selle semestri ja kogemuse kokku.


Morgantowni peatänav (High Street), kus asuvad kõik pubid ja ööklubid. Talvel, kui lumi oli veel maas, suutsin seal suure kaarega paljude inimeste silme all pikali kukkuda.  
Minu ühikas ehk Arnold Hall&Apartments
Vasakpoolses hoones toimusid minu ajaloo loengud
Raamatukogu

Üldiselt võin öelda, et kogu see semester oli nii silmiavav kogemus ning ma olen ütlemata õnnelik, et sellise otsuse eelmine sügis langetasin.
Peab ütlema, et kodus on küll hea olla, aga kohati on tunne nagu jätsin osakese endast Ameerikasse. Üks päev tahan kindlasti sinna tagasi minna!



Teie Kai :)