Friday, December 27, 2013

Lumine postitus + USA: Millal, miks, kuidas?

Alustan seda postitust sellega, et annan ka blogilugejatele (kes küll ilmselt on läbi Facebooki minu tegemistega kursis) teada, et 10 päeva pärast sõidan ma pooleks aastaks USA-sse. Sellega seotud asjaajamiste tõttu pole mu ajagraafikus olnud aega, et blogimise peale isegi mõelda. 
Ma mõtlesin anda lubaduse, et kirjutan oma sealsetest seiklustest ka blogisse, kuid pärast pikka (või ka mitte nii pikka) kaalumist otsustasin, et ei ütle praegu midagi. Loodetavasti leian aega, aga suure tõenäosusega regulaarselt blogivat vahetusõpilast minust ei saa. Jään oma "fotoblogi" liistude juurde ning üritan teid aeg-ajalt kostitada piltide ja juttudega teiselt poolt ookeani. Enne minekut üritan aga anda väikese ülevaate, kuidas ja miks ma sinna lähen ja mida ma seal tegema hakkan. 

Tänase USA-teemalise jutu taustaks jagan teiega mõned nädalad tagasi Saaremaal tehtud pilte, mis meenutavad rohkem jõuluaega kui praegune tänavatel laiuv pori, vihm ja tuul. Lõpus on ka mõned pildid Tallinnast. 



Seda, et ma tahan mingi hetk välismaale minna, teadsin ma juba keskkooli ajal. Selle suve lõpus võtsin aga vastu kindla otsuse minna ja selleks, et vältida kahtlusi, otsustasin seda teha nii ruttu, kui võimalik.


Tartu ülikool on sõlminud erinevate välismaa ülikoolidega partnerlepinguid ning pakub seega palju võimalusi igale poole kaugele või lähedale õppima minemiseks. Esialgu olid kaalukausil UK, Hiina ja USA. Lõpuks valisin sealt välja Hiina ja USA, sest Tsinghua ja West Virginia ülikoolides oli võimalik õppida just neid valdkondi, mis mind enim huvitavad.



Sooritasin keeletesti, täitsin avaldused, kirjutasin motivatsioonikirjad, küsisin õppejõududelt soovituskirjad ning septembriks olid kõik dokumendid koos. Üle jäi vaid stipendiumikonkursi tulemusi oodata. Millalgi oktoobris tuli mulle kiri, et Tartu ülikooli stipendiumikomisjon on mind välja valinud ning nüüd on vaja anda enda kindel "jah" sõna, dokumendid WVU-sse saata ning sealset viimast kinnitust oodata. Kahjuks/õnneks saabus Hiina kinnituskiri kuu aega hiljem ning selleks ajaks olid juba USA asjad osaliselt aetud. WVU kinnituskirja ootasin ma aga kaua ning sel hetkel tundus see aeg kohe eriti venivat. Ma olin juba pooleldi enda peas välja mõelnud, et vastus on ei ning jääbki minemata, aga novembri viimastel päevadel kiri siiski tuli.



Sellele on järgnenud kuu aega paberite ja online ankeetide täitmist, viisaasjade ajamist, lennupiletite ja öömajade otsimist, reisi ja tervisekindlustuste sõlmimist ning veel paberite täitmist. Kuna pidin detsembri jooksul sooritama ära ka kõik oma eksamid ning esitama kodutööd, siis on see viimane kuu olnud üsnagi hullumeelne. Hoolimata väikestest viperustest olen aga siiani täitsa rahuldavalt hakkama saanud. Tänaseks päevaks on mul lennupiletid olemas ning ka see on enam-vähem kindel, et mingisugune elukoht mul sealse ühiselamu näol pakutakse ning ka süüa antakse mulle kolm korda päevas. 


Koht, kus ma järgmised 5 kuud viibin, asub USA idaosas, West Virginia osariigis. West Virginia University asub Morgantownis, mis on umbes 30 000 elanikuga pisike linn. Hooajaliselt lisanduvad neile elanikele mõned tuhanded WVU õpilased. Kokku on WVU-s umbes 30 000 õpilast. Oma maine poolest meenutab linn veidi Tartut, sest kogu elu keerlebki just suuresti ülikooli ja tudengite ümber. Ülikoolielus on kesksel kohal sport ja eriti Ameerika jalgpall. 



Minu erialaks on seal nagu Tartuski Political Science ja International Relations. Otsustasin võtta aineid, mida ma Tartu ülikoolis võtta ei saa, ning eriti keskenduda Aasia ja Hiina teemadele. Kuna hetkel on mul ainete registreerimisega väike probleem, siis ei oska ma teile täpselt öelda, mis aineid ma lõpuks võtta saan, aga kaks ainet, mis on praeguseks kindlad, on näiteks National Security Analysis ning Modern China.




Minu ülikool näeb välja selline:




Tänaseks on kõik ning kui kellelgi on USA kohta küsimusi, siis kirjutage joonistage mulle Facebook'i või blogi kommentaariumisse. 
Lahkun Tallinnast 6. jaanuari hommikul kell 5.05 Frankfurti, sealt edasi Washingtoni ja Morgantowni. Tagasi tulen 10. mail. 

Näeme!